Koeraga jalutuskäigul

"Ahaha, ma olen täiesti tavaline inimene," lausus Noelle. Tegelt nii tavaline inimene ka polnud kuna tavaliselt ei ole inimestel võimeid aga Elle suudab ju tuld taltsutada. "Okay, tegelt nii tavaline ma ka nüüd pole, ma suudan tuld taltsutada. Kust ma selle võime sain ona teadmata," ütles siis Noelle oma väikese saladuse välja mida teadsid siiani vaid tema, tema õde ja vend.

Chester naeratas ''Vähemalt sa ei ole tavaline. Ma saan näiteks verd taltustada.'' see oli isegi Chester'i jaoks veel väga kahtlane. Ta kasutas seda võimet ka väga vähe veel.

"Tegelt ma tahaks teada, kust ma üldse selle võime olen pärinud. Minu teada mu vanematel ei olnud võimeid," lausus Noelle ja kui kuulis, et Chester suudab verd taltsutada siis ta vaatas ta tema poole üllatunult. Üsna pea lõpetas selle üle ja muigas korraks. See oli tõesti väga kahtlane võime, mida Noelle kuulis esimest korda.

Chester noogutas tüdruku jutu peale ''Ega ma ka ei tea kellelt ma selle veretaltsutamise sain. Isalt vist.'' seejärel muigas Chester Noelle reaktsiooni üle.

"Ahah, no veab sul, et sul on kodu olemas," pomises Noelle rohkem omaette seda praegu. Ta ei mäletagi millal tal viimati oma kodu oli, seda pole vist kunagi olnud kuna ta ju rändas pidevalt ringi, see on ta terve elu nii olnud.

Chester vaatas tüdrukut kaastundliku pilguga. Ta elas ju tegelikult enda majas koos Patrick'uga ''Kas sa ei taha näiteks enda õe ja vennaga minu juurde elama tulla natukeseks?'' küsis Chester ''Noh nii kauaks, kui te endale elamiskoha leiate.''

"Oi kui lahke sinust! Aga jah, et me omale elamiskoha leiaks selleks kulub ikka miljon aastat," ütles Noelle ja mõtles siis Chester'i pakkumise peale. "Ma pean seda ennem oma õe ja venna käest küsima aga mul pole praegu aimu, kus nad on," ütles Elle mõne ajapärast.

''Me võime neid pärast otsima minna.'' ütles Chester naeratades ja nägi juba enda maja.

"Okay," lausus Noelle vaid ja naeratas siis ka korraks. "On su maja siit veel kaugel?" küsis ta niisama kuna muud tal pähe ei tulnud küsida.

Chester raputas pead ''Siit üle tee ja see roheline maja.'' näitas Chester ühe rohelise maja poole, mis oli üsna suur.

"Wow, päris suur maja," pidi Noelle ära mainima ja vaatas siis Chester'i maja poole.

''On küll jah.'' nõustus Chester. Eriti kui ta seal üksi koos Patrick'uga elas. Chester vaatas, ega autosi ei tule ning jalutas siis üle tee.

Noelle vaatas ka siis korraks ega kuskilt autosid ei tule ja ning jalutas siis taas Chester'ile järgi. "Ja selles majas elate ainult teie kahekesi?" küsis Elle igaks juhuks ilmselt.

''Jah.'' noogutas Chester naeratades ning kõndis kuni oma majani ja avas selle värava ning Patrick jooksis juba ees aeda.


OT: Nathan on kena o.o

"Ahah," ütles Noelle ja imetles endiselt veel seda maja tgelt. Samas ta järgnes ka Chester'ile.

''Nii, kas sa tahad maja seest ka näha, või lähme kohe nüüd poodi?'' küsis Chester Noelle'lt naeratades.

"Em..," lausus Noelle korraks naeratades ja siis korises tema kõht jälle. "Em, ma pigem valin praegu selle teise varjandi," lausus ta naeratades kuna tal oli juba niigi piinlik selle pärast, et tema kõht koriseb.

Chester naeratas ja noogutas ''Lähme siis.'' sõnas Chester ja katsus oma taskud üles. Rahakott oli olemas ning hakkas poe poole jalutama.

Noelle järgnes taaskord Chester'ile. "Kui vana te olete üldse?" küsis siis Elle midagi jutu jätkuks või nii.

''23.'' vastas Chester. Vananemine lõppes vähemalt 23. aastaselt ''Ja sina?'' uuris ka Ches seda ka tüdrukult.

"Ma olen kõigest 17 aastane alles," lausus Noelle naeratades. "Seega sa polegi vanuse poolest must väga palju vanem. Kuigi ma tean su tegelik vanus võib olla suurem. Mingis vanuses jääb see vanamine segaverelistel kinni," lausus naeratades ja kõndis ikka Chester'i järel kuna ta ei teadnud ju kus pood on.

Chester noogutas selle kõige peale mida Noelle rääkis ''Mul jäigi see vananemine nüüd seisma, ma olen tegelikult umbes üle 500. saja aasta vana.'' ütles Chester ausalt. Täitsa vanamees juba. Pood oli umbes 3 kvartalit edasi.

"Wow, päris vanamees siis," lausus Noelle naerdes. Isegi kui sa seletaks Noelle'le kus pood asub siis ta suudaks isegi ära eksida võõras linnas.

Chester noogutas naerdes ''Aga välimus ei ole ju nagu 500.'' arvas Justin muiates ning jalutas siis edasi. Eks Chester jätab meelde, et ta ei seletaks kunagi Noelle'le, kus pood asub.

"Ei ole tõesti," lausus Noelle ja kõndis siis Chester'ile järgi. See oleks jahm hea idee, et ei seletaks Noelle'le kus pood asub, mitte kunagi.