Koeraga jalutuskäigul

Chester naeris vaikselt ja varsti paistis ka poe silt.

Noelle kõndis siis nüüd taas Chester'ile järele vaikides. Ta nägi siis ka nüüd poe silti. "Lõpuks ometi saab süüa varsti," mõtles Elle omaette.

Chester jalutas siis poe poole ja lõpuks nad ka sinna jõudsid. Mees avas Noelle'le ukse, et ta ennem sisse läheks.

"Thanks," lausus siis Noelle ja astus poodi sisse. Ta kõndis siis veidi edasi ja siis jäi seisma. Ta ei osanud veel siin poes ju orinteeruda ega midagi. Tegelt ta võib alati isegi poes ära eksida, paari kümne minuti pärast leiab alles selle asja mida otsisis aga samas võis see olla täpselt tema nina ees pmt. koguaeg vms.